Table des Matières
Publicité
126 | Eesti
Kasutamine
Tööviis
Vahetatava tööriistaga tööriistahoidikut (2) käitatakse
reduktori ja löögimehhanismi kaudu elektrimootoriga.
Töökäik jaguneb kaheks faasiks:
kruvikeeramine ja pingutamine (töötava
löögimehhanismiga).
Löögimehhanism rakendub niipea, kui kruvi on kinni
keeratud ja seetõttu koormatakse mootorit.
Löögimehhanism muundab mootori jõu ühtlasteks
pöördlöökideks. Kruvide või mutrite lahtipäästmisel kulgeb
see toiming vastupidises järjekorras.
Mootori ülekoormamine ei ole võimalik, kuna nimikoormuse
saavutamisel löögimehhanism lahutub.
Seadme kasutuselevõtt
Pöörake tähelepanu võrgupingele! Vooluallika pinge
u
peab ühtima elektrilise tööriista andmesildil märgitud
pingega. Andmesildil toodud 230 V seadmeid võib
kasutada ka 220 V võrgupinge korral.
Pöörlemissuuna seadmine (vt jn A)
Elektrilise tööriista pöörlemissuunda saate muuta
pöörlemissuuna ümberlülitiga (7). Allavajutatud sisse-/
väljalüliti (5) korral ei ole see võimalik.
– Päripäeva:
Lükake pöörlemissuuna ümberlüliti (7)
paremale lõpuni.
– Vastupäeva:
Lükake pöörlemissuuna ümberlüliti (7)
vasakule lõpuni.
Sisse-/väljalülitamine
Kasutuselevõtuks vajutage sisse-/väljalülitit (5) ja hoidke
seda surutult.
Väljalülitamiseks, vabastage sisse-/väljalüliti (5).
Pöörlemiskiiruse seadmine
Sisselülitatud elektrilise tööriista pöörlemiskiirust saate
sujuvalt reguleerida, olenevalt sellest, kui kaugele te sisse-/
väljalülitit (5) alla vajutate.
Kerge surve sisse-/väljalülitile (5) annab madala
pöörlemiskiiruse. Surve suurendamisega kasvab ka
pöörlemiskiirus.
Pöörlemiskiiruse eelvalimine
Pöörlemiskiiruse eelvaliku seaderattaga (6) saate vajaliku
pöörlemiskiiruse valida ka töö ajal.
Kruvide maksimaalsete pingutusmomentide ligikaudsed väärtused
Andmed Nm, arvutatud pingestatud ristlõikest; voolavuspiiri 90% kasutamisel (summaarse hõõrdeteguri μ
Pingutusmomenti tuleb alati kontrollida pöördemomendivõtme abil.
1 609 92A 4PT | (26.10.2018)
Tööjuhised
Enne mistahes tööde teostamist elektrilise tööriista
u
kallal tõmmake pistik pistikupesast välja.
Asetage elektriline tööriist mutrile/kruvile ainult
u
väljalülitatult. Pöörlevad vahetatavad tööriistad võivad
maha libiseda.
Pöördemoment sõltub löögi kestusest. Maksimaalne
saavutatud pöördemoment moodustub löökidega
saavutatud üksikpöördemomentide summana. Maksimaalne
pöördemoment saavutatakse löögi kestuse 3 – 5 sekundit
järel. Seejärel suureneb pingutusmoment veel ainult
minimaalselt.
Seevastu reduktori korpus kuumeneb tunduvalt.
Suunis: Liigse soojenemise tagajärjeks on kõigi
löögimehhanismi osade suur kulumine ja suur
määrdeainetarve.
Löögi kestus tuleb määrata iga nõutava pingutus-
pöördemomendi jaoks. Tegelikult saavutatud pingutus-
pöördemomenti tuleb alati kontrollida
pöördemomendivõtmega.
Jäigad, vetruvad või pehmed kruviühendused
Mõõtes katse käigus löögijadaga saavutatud
pöördemomente ja kandes need graafikule saadakse
pöördemomendi kõver. Kõvera kõrgus vastab maksimaalsele
saavutatavale pöördemomendile, kõvera tõus näitab, millise
aja jooksul see saavutatakse.
Pöördemomendi kõvera kuju oleneb järgmistest teguritest:
– Kruvide/mutrite tugevus
– Aluse tüüp (seib, taldrikvedru, tihend)
– Kinnikruvitava materjali tugevus
– Keermesühenduse määrdeolud
Vastavalt sellele eristatakse järgmisi rakendusjuhtusid:
– Jäik ühendus tekib metalldetailide omavahelisel
ühendamisel alusseibidega kruvidega. Maksimaalne
pöördemoment saavutatakse suhteliselt lühikese löögi
kestusega (suure tõusuga kõver). Asjatult pikk löögi
kestus vaid kahjustab masinat.
– Vetruv ühendus tekib metalldetailide omavahelisel
ühendamisel vedruseibidega või taldrikvedrudega
kruvidega, tikkpoltide või koonilise tugipinnaga kruvide/
mutrite ning pikenduste kasutamisel.
– Pehme ühendus tekib metalli ja puidu ühendamisel
kruvidega ning plii- või fiiber-alusseibide kasutamisel.
Vetruva või pehme ühenduse korral on maksimaalne
pingutusmoment väiksem kui jäiga ühenduse korral. Samuti
on vajalik tunduvalt pikem löögi kestus.
= 0,12 korral).
sum
Bosch Power Tools
Publicité
Table des Matières
