Üldised Ohutusjuhised; Saunaahju Kasutamine; Küttematerjalid; Tõmbe Reguleerimine - Helo R20 Manuel D'installation Et D'utilisation

2.9.2. Üldised ohutusjuhised
Kui olete kerise sauna paigaldanud, põletage enne kivide pealepanekut veel üks ahjutäis puid ja tuulutage sauna hästi,
et kõik määrdeained oleksid eemaldatud ja pinnaviimistlus kõvastunud.
Tutvuge alltoodud juhistega ja järgige neid.
•
Maksimaalsed puukogused leiate tabelist 2.
•
Kui ümbritsev õhk on külm, siis ärge kütke ahju liiga kiiresti. See võib kahjustada tellislõõri.
•
Ärge visake vett otse klaasluugi pihta.
•
Ahju ei tohi kütta nii, et see läheb punaseks.
•
Ahju kasutusiga lüheneb oluliselt, kui sellel kasutatakse soolast vett. Mere läheduses võib ka kaevuvesi olla
soolasisaldusega.
•
Kui saunaahjul kasutatakse merevett, kaotab garantii kehtivuse.
•
Saunaahju kasutusiga mõjutavad muu hulgas ahju suuruse sobivus sauna suurusega, kütmiseks kasutatav
materjal, saunatamise tihedus, kasutusjuhiste järgimine ja üldine hooldus.
•
Helo saunaahjud on hoolikalt konstrueeritud ja katsetatud. Uuringute põhjal teab Helo Oy, et kui saunaahi
kasutamise käigus ebatavaliselt kiiresti kahjustub (nt vaheseinad lähevad katki või põlevad lõhki, lagi põleb läbi
vms), on ahju valesti kasutatud. Helo Oy ei vastuta selliste kasutusjuhiste vastaste kasutusviiside käigus
tekkinud kahjustuste eest.

3. Saunaahju kasutamine

3.1. Küttematerjalid
Kasutage Helo saunaahjude küttena alati töötlemata küttepuid, soovitatavalt raiutud kaske või leppa (maksimumkogused
tabelis 2). Põletuspuu pikkus on u 35 cm. Niiskus 12–20%. NB! Märg ja kõdunenud puu ei küta korralikult ja suitseb
palju.
Tabelis 2 esitatud puukogused vastavad standardi EN-15821 järgi tehtud nimitõhususe katse tulemustele, kus saunaahi
asus suurimas lubatud ruumis. Alustage esimesel kütmisel lubatust väiksema puukogusega, siis leiate oma saunale
sobivad kogused.
Saunaahjus ei tohi põletada immutatud puitu, naeltega puitu, plasti, plastkattega pappi ega paberit. Kasutada ei tohi
vedelaid kütteaineid, kaasa arvatud süütamisfaasis, kuna leegid võivad välja lüüa. Ärge põletage suuri koguseid liiga
peeneks raiutud puid, näiteks laaste ja peent hagu, kuna nende hetkeline soojendusvõimsus on suur.
Küttepuid ei tohi hoida ahju vahetus läheduses. Arvestage saunaahju ohutute vahekaugustega.
3.2. Tõmbe reguleerimine
Saunaahi töötab kõige paremini olukorras, kus lõõris on alarõhk u –12 Pa. Kui suitsutoru on pikk, võib optimaalne
alarõhk muutuda. Seadistage siibri abil tõmme ja põlemiseks vajaliku õhu kogus sobivaks. Olge vingugaasi suhtes
ettevaatlik. Siibrit ei tohi liiga kinni panna!
Süütefaasis võib koldeluuki pisut praokil hoida. Tuhakast peab olema kinni ja seda ei tehta põlemise ajal lahti.
Põlemiseks vajalik õhk tuleb mujalt. Tuhakastis on lukustus, mis ei lase seda põlemise ajal avada.
3.3. Küttevõimsuse reguleerimine
Puude kogus määrab küttevõimsuse. Tabelis 2 on esitatud puukogused, mis tagavad CE-märgistusele vastava
põlemise.
Küttevõimsust mõjutavad küttematerjali kvaliteet ja kogus. Ärge põletage saunaahjus liiga pikki puid.
Ärge kasutage saunaahju, kui see on punaseks köetud.
3.4. Süütamine
•
Asetage esimene ahjutäis puid ahju hõredalt (maksimumkogus, tabel 2).
•
Pange pilbaste vahele tulehakatist ja süüdake.
•
Süttimise ajal võite koldeluuki veidi aega lahti hoida.
3.5. Küttematerjali lisamine
Kui hakkavad tekkima söed, lisage uus ahjutäis puid (maksimumkogus tabelis 2).
Pange puud ahju kolderestiga paralleelselt. Sulgege koldeluuk.
Tavaliselt on saun valmis 40–50 minuti pärast ja ühe saunaskäigu jaoks ei ole vaja enam
puid juurde panna.
3.6. Kütmise jätkamine
Olenevalt leiliviskamise kogusest, külmast ilmast jms võib olla vajalik panna ahju uus sületäis puid. Kui esimene sületäis
on söestunud, lisage puid kolderestiga paralleelselt (maksimumkogus tabelis 2).
Tabelis nimetatud puukoguseid ei tohi ületada.
7